EESTI IMETAJATE MÄÄRAMINE KOLJUDE PÕHJAL

 

Alustuseks oleks mõistlik tutvuda imetajate kolju ehitusega ja vastavate terminitega. Selle hõlbustamiseks on allpool toodud joonised (klõpsa).

 

 


MÄÄRAMISTABELID
Kiiresti huvitava rühma juurde jõudmiseks võid kasutada

1 (2) Palju hambaid, mis kõik hambad ühesuguse ehitusega, lõualuud pikenenud, ninaava nihkunud kolju ülemisele osale- PRINGEL

2 (1) Hambad erinevad

3 (8) Diasteem üle poole hambarea pikkune

4 (5) Ülalõuas lõikehambaid pole (-> hirvlased)

5 (4) Ülalõuas on lõikehambad

6 (7) Ülemiste lõikehammaste taga teinegi paar lõikehambaid (-> jäneselised)

7 (8) Ülemiste lõikehammaste taga pole teisi lõikehambaid (-> närilised)

8 (3) Diasteem alla poole hambarea pikkune või puudub

9 (10) Kihvad pole teistest hammastest pikemad, kui on, siis 4+4 alumist lõikehammast(-> putuktoidulised)

10 (9) Kihvad teistest hammastest pikemad, alumisi lõikehambaid max 3+3

11 (12) Ülalõuas 2+2 lõikehammast - KÄSITIIVALISED (esialgu piisab)

12 (11) Ülalõuas 3+3 lõikehammast

13 (14) Kõik purihambad ühesuguse ehitusega ja suurusega (-> loivalised)

14 (13) Purihambad erineva ehituse ja suurusega

15 (16) Ülalõua kihvad kõrvale üles käändunud - METSSIGA

16 (15) Ülalõua kihvad suunatud alla (-> kiskjalised)


Hirvlased / tagasi

Purihammaste rea pikkus üle 140 mm, diasteemi pikkus võrdne hambarea pikkusega - PÕDER

Purihammaste rea pikkus alla 140 mm ja üle 100 mm, diasteem hambareast lühem - PUNAHIRV

Purihammaste rea pikkus alla 100mm, hambarida ligi 1,5 korda diasteemi pikkus - METSKITS


Jäneselised /tagasi

Alalõualuu põntjätke püstine, esimeste intsisiivide esikülje vaoke hamba siseserva lähedal - VALGEJÄNES

Alalõualuu põntjätke tahapoole kaldu, esimeste intsisiivide esikülje vaoke hamba väliskylje keskel - HALLJÄNES


Kiskjalised /tagasi

Kõva suulagi ulatub viimastest purihammastest oluliselt kaugemale

Kolju pikkus alla 17 cm (-> kärplased)

Kolju pikkus üle 25 cm - PRUUNKARU

Kõva suulagi ulatub viimaste purihammasteni või raasuke kaugemale

Kolju koonuosa lühenenud (ümar kolju), ülalõuas 4+4, alalõuas 3+3 purihammast - ILVES

Kolju koonuosa pole lühenenud, ülalõuas 6+6, alalõuas 7+7 purihammast (-> koerlased)


Närilised /tagasi

Üla- ja alalõuas 3+3 purihammast

Purihambad saagjate emailkurdudega

Kolju kondülobasaalpikkus üle 50 mm, alumiste lõikehammaste esiküljed lamedad ja suunatud nurgaga ette kokku - ONDATRA

Kolju kondülobasaalpikkus alla 50 mm, alumiste lõikehammaste esiküljed kumerad (kui lamedad, siis pole nurga alla) - hamsterlased, v.a. ondatra (esialgu aitab)

Purihambad köbrulised, sageli moodustuvad emailkurdudest saarekesed - hiirlased (esialgu aitab)

Üla- ja alalõuas 4+4 purihammast

Purihammaste rea pikkus üle 27 mm - KOBRAS

Purihammaste rea pikkus alla 7 mm - Unilased (esialgu aitab)

Ülalõuas 4+4 purihammast, alalõuas 3+3 purihammas - KASETRIIBIK

Ülalõuas 5+5 purihammast, alalõuas 4+4 purihammast, tugevalt arenenud supraorbitaal jätke

Purihammaste rea pikkus alla 8 mm, supraorbitaaljätke pikem,teravam ja peenem, altvaates kolju koonuosa ristküliku kujuline - LENDORAV

Purihammaste rea pikkus üle 8 mm, supraorbitaal jätke lühem ja tugevam, altvaates kolju koonuosa kolmnurkne - ORAV


Putuktoidulised /tagasi

Kihvad eristatavad - MUTT

Kihvad pole eristatavad, lõikehambad teistest pikemad

Hambarea pikkus üle 20 mm - SIIL

Hambarea pikkus alla 20 mm - KARIHIIRED (esialgu piisab)


Loivalised /tagasi

Ülalõua purihammastel 1 kühm, kui 2, siis on need väikesed - HALLHÜLJES

Ülalõua purihammastel 2-4 kühmu

Ülemised purihambad asetsevad lõualuu serva suhtes nurga all - RANDALHÜLJES

Ülemised purihambad lõualuu servaga paralleelselt - VIIGERHÜLJES


Kärplased /tagasi

Ülalõua viimane purihammas kiskhambast u.2 korda suurem, sagitaalhari suht. kõrge - MÄGER

Ülalõua viimane purihammas pole kiskhambast suurem ning on ristküliku kujuline

Ülalõuas 4+4 purihammast

Kuulmepõiendite siseservad paralleelsed

Kõva suulae tagaserv sirge või sujuvalt kaardunud - KÄRP

Kõva suulae tagaservas sälk (vagu) - NIRK

Kuulmepõiendite siseservad eemalduvad tagumises osas üksteisest

Kolju kitsaim koht sarnakaarte taga, kolju eesosast kumer - TUHKUR

Kolju kitsaim koht kolju eesosas

Kiskhamba-eelse purihamba serv ulatub kiskhamba eesservas olevasse sälku - MINK

Kiskhamba-eelse purihamba serv ei ulatu kiskhamba eesservas olevasse sälku - EUROOPA NAARITS

Ülalõuas 5+5 purihammast

Ülalõua kiskhamba pikkus ja laius võrdne, kolju suhteliselt lamedam kui teistel kärplastel - SAARMAS

Ülalõua kiskhammas piklik

Ülalõua viimane purihammas kiskhambast märgatavalt väiksem - AHM

Ülalõua viimane purihammas enam-vähem kiskhambaga ühe laiune

Ülalõua viimase purihamba välisservas sälk - KIVINUGIS

Ülalõua viimase purihamba välisservas pole sälku - METSNUGIS


Koerlased /tagasi

Hambarida üle 85 mm, sarnakaared tugevad ja laiad, tugev sagitaalhari - HUNT

Hambarida alla 85 mm

Alalõua tagaserval nurkjätke all sälk, kõva suulae serv ulatub viimaste purihammasteni- KÄHRIKKOER

Alalõua tagaserval sälku pole, kõva suulae serv ei ulatu viimaste purihammasteni, ülemised kihvad ulatuvad üle alalõua - REBANE


Kasutatud abimaterjalid: 1. Eesti imetajate määramistabelid, M. Kaal, 1981; 2. Eesti NSV imetajad, J.Aul, H.Ling, K.Paaver, 1957

Pildid: Internet (siin muudetud kujul)

Teostus: Egle Tammeleht (tänulik igasuguste kommentaaride, täienduste ja veaparanduste eest ;)